„Poiss peab olema Jumalale nasiiriks emaihust alates kuni oma surmapäevani!” (Kohtumõistjate raamat 13,7)
Jumalat mitte tõsiselt võttes norid ise tüli. Ingel, kes Simsoni sündi ennustas, ütles, et laps on nasiir ehk keegi, kes on loodud Jumala tahet tegema. Ometi oli Simson oma vaimse elu suhtes hoolimatu. Ta palvetas vaid hädas olles. Ta oli impulsiivne ja tegi, mida tahtis. Tõde on, et me pääseksime paljudest probleemidest ja valust, kui seisataksime ja küsiksime Jumalalt nõu. Simsoni käitumine on rebaseuru kristlus. „Jumal, aita mind sellest hädast välja ja ma luban, et elan edaspidi sinu jaoks.“ Kas Jumal on Sinu jaoks mugav abimees, keda Sa headel aegadel enda ellu ei vaja? Alles siis, kui vilistid Simsoni kinni võtsid, tema silmad peast välja torkasid ja ta härja kombel tööd pidi tegema, pöördus ta palves Jumala poole. Me võime vaid ette kujutada, milline Simsoni elu oleks olnud, kui ta algusest peale Jumalaga koos käinud oleks. Ole Sina targem ning ära korda Simsoni vigu oma elus. Laulik kirjutas: „Õnnis on igaüks, kes kardab Issandat, kes käib tema teedel. Sa sööd siis oma käte vaevast, sa oled õnnis ja su käsi käib hästi.“ (Ps 128, 1-2)
2 Kn 18:17 – 20:21 Lk 1:57-66 Ps 139:13-24 Õp 13:25
