„Karista oma poega, siis on sul temast rahu ja ta rõõmustab su hinge!“ (Õpetussõnad 29,17)
Palju aastaid tagasi tegid sotsioloogid ja lastepsühholoogid huvitava avastuse. Kaasaegse teooria kohaselt pani mänguväljakutele piirdeaia tegemine lapsi end piiratuna tundma. Seetõttu eemaldati mänguväljakutelt aiad. Ekspertide üllatuseks oli mõju vastupidine. Lapsed olid oma tegevuses rohkem piiratud. Nad hoidsid mänguväljaku keskele ja näitasid ebakindluse märke. Kui piirdeaiad tagasi pandi, hakkasid lapsed uue innu ja vabadusega mängima. Eelneva loo õppetund on, et meil kõigil on tarvis midagi, mis aitab turvalisust defineerida. Ekspertide arust piirasid aiad loomingulisust. Lapsed näitasid aga, et loomingulisuse ja leidlikkuse õitsemiseks on tarvis selget arusaama turvalisest ja vastuvõetavast. Nii Sinule kui lapsele peaksid nii piirangud kui ka üleastumisest tulenevad tagajärjed selged olema. Räägitakse lugu isast, kes kinkis oma 16-aastasele pojale tema esimese auto. Enne võtmete üle andmist ütles isa: „Poeg, see on maagiline auto.“ „Tõesti?“ „Jah,“ vastas isa „see haihtub peale esimest kiiruse ületamise eest saadud trahvi.“ „Ärgu lahkugu see Seaduse raamat sinu suust, vaid mõtle sellele päeval ja öösel, et sa peaksid hoolsasti kõike, mis sinna on kirjutatud, sest siis õnnestub su teekond ja siis on sul kordaminek!“ (Js 1,8)
Hs 31-33 Lk 21:25-38 Ps 78:40-55 Õp 20:22-24
