„Kuuluta oma lastele ja lastelastele.“ (5. Moosese raamat 4,9)
Oma raamatus „Miks Johnny ei tee vahet hea ja halva vahel“ (“Why Johnny Can´t Tell Right from Wrong“) kirjeldab William Kilpatrick lastekasvatusmüüte, mida vanemad ekslikult usuvad: 1) et kõik moraalsed probleemid on tegelikult psühholoogilised. Selles valguses vaadatakse käitumuslikele probleemidele kui enesehinnanguga seotud teemadele või täitmata psühholoogililistele vajadustele. Vanamoodne arusaam, et laste käitumisprobleemid võivad olla sihilikud, ei näi tavalisele lastekasvatuseksperdile pähe tulevat. Sellistes eksperdiraamatutes on tihti lehekülgede kaupa infot enesehinnangu kohta, kuid sõna „iseloom“ esineb neis harva. 2) müüt, et vanemad ei või lastele oma väärtusi sisendada. Üleüldine arusaam on, et lapsed peavad omaenda väärtused ise looma. Lastel ei ole selleks aga suurt võimalust, kuna valitsev kultuur ei hoia end oma väärtuste pealesurumisel tagasi. Kas vanemad peaksid jääma vaikivateks kõrvalseisjateks, kui kõik üejäänud ühiskonnas olevad mõjutajad oma väärtusi nende lastele müüa üritavad? Lastekasvatamise kohta ütles Jumal oma rahvale järgmist: „Ole ainult valvel ja hoia väga oma hinge, et sa ei unustaks neid asju, mida su silmad on näinud ja et need ei lahkuks su südamest kogu su eluaja, ja kuuluta oma lastele ja lastelastele.“ (5 Ms 4, 9) Lapsevanem, küsi endalt, kes veel kui mitte Sina, annab Sinu lapsele vaimsed väärtused. Millal veel, kui mitte algusest peale?
Js 63-66 Mt 12:38-50 Ps 120 Õp 3:33-35
