„Kogu alandlikkuse ja tasadusega, pika meelega, üksteist sallides armastuses.“ (Efeslastele 4,2)
Kord kohtas lõvi džunglis tiigrit. Ta haaras tiigril sabast ja nõudis: „Kes on džunglit kuningas?“ Tiiger vastas nõrga häälega: „Sina oled, oo suur lõvi.“ Järgmiseks haaras lõvi ahvist ja küsis ka temalt: „Kes on džungli kuningas?“ Ahv vastas alandlikult: „Sina, oo suur lõvi.“ Siis kohtas lõvi elevanti ja küsis temalt: „Kes on džungli kuningas?“ Elevant haaras oma londiga lõvist kinni, keerutas teda, heitis ta siis vastu puud ja jättis veritseva ja katkisena sinna maha. Lõvi tõusis vaikselt püsti, lakkus oma haavu ja ütles siis elevandile: „Ainult selle pärast, et sa vastust ei tea, ei pea nii julmalt käituma.“ Selle loo õppetund on: mida suurem autoriteet, seda armulikum peaks Sinu käitumine teiste suhtes olema. Kirjasõnas on Jeesusele kui lõvile ja tallele viidatud. Jeesus on Juuda lõvi ja Jumala Tall. Selles näitab Jeesus oma tõelise jõu ja juhtimise keset. Tõe eest seistes peaksid Sa möirgama kui lõvi ja inimestega suheldes peaksid olema õrn kui tall. Paulus ütles seda järgmiselt: „Kogu alandlikkuse ja tasadusega, pika meelega, üksteist sallides armastuses.“ (Ef 4,2) Kirjas koloslastele kirjutas ta: „Üksteist taludes ja üksteisele andestades, kui kellelgi on teise vastu kaebust. Nii nagu Issand teile on andeks andnud, nõnda tehke teiegi!“ (Kl 3,13)
Ap 8-9 Lk 8:26-39 Ps 146 Õp 16:4-5
