Märka Jumalat oma kõrval

„Mina aga ei teadnud seda!” (1. Moosese raamat 28,
Ühel ööl nägi Jaakob und. Oma unenäos nägi ta redelit, mida mööda inglid üles-alla käisid ja
Jumal ütles talle: „Vaata, mina olen sinuga ja hoian sind kõikjal, kuhu sa lähed.” (1 Ms 28,15)
Järgmisel hommikul ütles Jaakob: „Issand on tõesti selles paigas, mina aga ei teadnud seda!” (1
Ms 28,16) Võid olla tundlik ja Jumalat oma elus tähele panna või nagu Jaakob teda mitte märgata.
Mooses ei pidanud põlevat põõsast oluliseks, sest kuumas kõrbekliimas oli see tavaline nähtus.
Sel korral ei põlenud põõsas ära ning see äratas Moose uudishimu. „Kui Issand nägi, et ta pöördus
vaatama, siis Jumal hüüdis teda.” (2 Ms 3,4) Meie kõige suuremad kohtumised Jumalaga võivad
aset leida just argipäevastes tegemistes. Et teda mitte maha magada, tuleb olla avatud ja
vastuvõtlik. Kirjanik William Barry ütleb: „Kas paneme seda tähele või mitte, aga igal eluhetkel
kohtame Jumalat, kes püüab meid end märkama panna ja kutsub endaga suhtlema.” Me ei tea
ette, kellena ta ilmub või kelle läbi ta räägib. Maarja Magdaleena pidas Jeesust aednikuks. Paulus
kirjutas: „Ärka üles, kes sa magad.” (Ef 5,14) Äratuskellaks võib saada jumalik tervenemine,
taastatud suhe või suur katsumine. Näe Jumalat nii oma muredes kui ka võitudes. Teoloog
Frederick Beuchner on öelnud: „Pole midagi harilikumat kui Jumala ligiolu, jättes sulle võimaluse ta
ära tunda või seda mitte teha.”