„Ma nägin uut taevast ja uut maad.“ (Ilmutuse raamat 21,1)
Võib-olla ei tundu mõte taevast meist mõne jaoks nii põnev, kui peaks tänu sellele, mida sellest kuulnud oleme: mängime harfi, laulame ja ülistame Jumalat igavesti. Kui pühapäevane ülistus kestab rohkem kui veerand tundi, siis hakkab paljudel igav. Kui aga kuuleme, et taevas on ülistus ööpäevaringne ja igavene, siis tundub see arusaamatu ega pane rõõmust rõkkama. Kuid Jumalat saab ülistada mitut moodi. Astronoomid arvavad, et galaktikaid on miljardeid ja miljardeid, ehk ligi kümme galaktikat iga tänapäeval elava inimese kohta. Taevas ei tule tegemistest puudus ja päris kindlasti ei ole seal igav. Ühte pisikest planeeti on miljardid inimesed tuhandeid aastaid uurinud ja meie teadmised on tagasihoidlikud. Uue Maa ja Uue Taeva imede uurimine hoiab meid igavesti tegevuses. Meie armastus Jumala vastu kasvab päris kindlasti vaid suuremaks. Me ei lõpeta kunagi tema ülistamist. Jeesus ütles kaevul naisele, et Jumal otsib neid, kes „kummardavad Isa vaimus ja tões.“ (Jh 4, 23) Jumal ei taha, et teda lihtsalt ülistad, ta tahab, et tead, keda ülistad ja miks seda teed. Ülistus on nii Vaimus kui tões. Jumala kohta tõde õppides hoiab Jumal Sind tegevuses, põnevil ja rahul igavesti.
2Ms 20:16 Õp 24:28 Mt 5:33-37 Ap 5:1-11
