Mine õige allika juurde

„Ei ole tõesti paremat kui põgeneda vilistite maale.“ (1. Saamueli raamat 27,1)
Piiblis on kirjas: „Ühel päeval saan ma ometi otsa Sauli käe läbi; mul ei ole tõesti paremat kui
põgeneda vilistite maale, siis tüdineb Saul mind edaspidi otsimast kõigist Iisraeli paigust
ja nõnda ma pääsen tema käest.” (1 Sm 27,1) Varasemalt oli Taavet küsinud nõu Issanda
käest. (Vt 1 Sm 23, 2, 4) Ta küsis nõu ka kogenud nõuandjatelt. Kuid nüüdseks oli ta hirmul
ning põgenes vaenlase alale. See andis ajutise kergendustunde. Valest kohast nõu küsides
kergendust aga ei tule. Saalomon ütles: „Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõpuks on
see surmatee. Naerdeski võib süda valutada ja rõõmule võib järgneda
meelehärm. Truudusetu süda küllastub oma viisidest, aga hea mees oma
tegudest. Lihtsameelne usub iga sõna, aga taiplik paneb tähele oma samme.“ (Õp 14, 12-15)
Lõpuks tõukasid vilistid Taaveti endast ära, sest nad ei usaldanud teda. Nad ütlesid: „Lase
mees pöördub ümber ja läheb tagasi oma paika, kuhu sa tema oled määranud; ta ärgu tulgu
koos meiega sõtta, et ta sõjas ei saaks meie vastaseks!“ (1 Sm 29,4) Ära tee otsuseid
vaimses madalseisus, sest otsustel võivad olla pikaajalised tagajärjed. Vilistide poolt ära
tõugatud, ilma perekonna ja koduta Taavetilt saame õppida järgmist: 1) kuula oma hirmude
asemel Jumalat. Oma eluvaremete keskel seistes „Taavet kinnitas ennast Issandas, oma
Jumalas“ (1 Sm 30,6) ja sama on hea ka Sinule. 2) küsi tarkadelt nõu. See võib olla kõige
viimane asi, mida teha tahad, sest murele meeldib kasvada, kuid „kus on palju nõuandjaid,
seal on abi.“ (Õp 11, 14) Fl 1-4 Lk 22:54-62 Ps 31:14-24 Õp 9:1-3