„Rahu olgu sinule! Ära karda, sa ei sure!” (Kohtumõistjate raamat 6, 23)
Nimi Jehoova-Shalom ehk Issand minu rahu avastas Gideon, kui Jumal kutsus ta juhtima vägesid midjanlaste vastu. Gideoni arust oli see ülesanne kaugelt üle tema võimete. „Oh Issand, millega mina Iisraeli päästan? Vaata, minu tuhatkond on kõige nõrgem Manasses ja mina olen noorim oma isa peres.”(Km 6, 15) Issand vastas talle: „Mina olen sinuga. Rahu olgu sinule! Ära karda, sa ei sure!” (Km 6, 16, 23) Hirmul Gideon uskus Jumalat enne, kui lahing üldse alanud oli ja võit käes. Läbi usu silmade kujutas ta rahu ette ning ehitas altari Jehoova Shalomile. Me arvame, et sisemine rahu on võimalik vaid siis, kui välised tingimused seda soosivad. Õppigem Gideonile sarnaselt, et sisemine rahu ei sõltu väliste tingimuste muutmisest. Sisemine rahu tuleb usust Jehoova-Shalomi, usust, et tema on Sinuga. Jeesus ütles: „Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!“ (Jh 14, 27) Ükskõik, kui ebapädevalt end täna tunned, meenuta järgmist: „Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud.” (Jh 16, 33) Sinu ülesanne on julge olla, sest Jehoova-Shalom on sinuga ja Kristus, kes on maailma ära võitnud, hoolitseb väliste tingimuste eest!
1Mo 2:7-25 1Kr 15:39-55
