“Ja nad ütlesid talle: “Kõik otsivad sind!”” Markuse 1:37
Brenda Jank ütleb, et süütunne on suuresti väsimusest tingitud tagantkihutav jõud. Ta kirjutab: “Iga süütundest ajendatud “jah” tähendab tegelikult millegi tähtsa osas “ei” ütlemist. Igas ööpäevas on 24 tundi ning ükskõik, kui andekad me multi-taskingus oleme, ometi on olemas väga konkreetsed piirid selle osas, mida me iga päev korda saata suudame. Me jätame igapäevaselt unarusse elu kõige tähtsamad valdkonnad. Me oleme lähedastega ärrituvad ja kannatamatud. Me ei võta arvesse oma unevajadust. Me veedame Jumala ligiollu minemata päevi ja päevi.” Kas tunned, et see käib ka Sinu kohta? Kui levis jutt, et Jeesus on Peetruse ämma terveks teinud, kogunes Tema juurde hulk rahvast, keda Ta hilisööni teenis. Järgmisel varahommikul, kui Jeesus läks omaette vaiksesse paika, et palvetada, läksid jüngrid Teda otsima “…ning leidsid ta. Ja nad ütlesid talle: “Kõik otsivad sind!”” Pane tähele, mida Jeesus kostis: “Läki mujale…” Ta otsustas, et laseb end juhtida Vaimul, mitte süütundel. Enne, kui hakkad täitma iga üleskerkinud vajadust, on mõistlik öelda: “Las ma palvetan ja otsustan siis.” Seejärel palveta, kuula hoolega ning otsusta sellest tulenevalt, kuidas vastata järgmisele küsimusele. Kas antud soovile vastu tulles jääb tegemata midagi tähtsamat? Väga oluline on teha kindlaks ja mõista, milleks oled just käesoleval eluetapil kutsutud. Selleks on tarvis olla aus nii enda kui teistega, olla alandlik ning mitte peljata endale kindlaks jäämist. Kui seisad silmitsi olukorraga, mis toob ilmselgelt kaasa ülekoormuse, tuleb ka siis, kui oled ise valmis nõutud hinda maksma, mõelda, kas soovid panna ka oma pere lõivu maksma. Mõtle selle üle!
Piiblisalmid tänaseks: 1. Ajaraamat 3-5; Apostlite teod 26




