„Inimesel on rõõm, kui ta suu oskab vastata, ja sõna õigel ajal – küll see on hea.“ (Õpetussõnad 15,23)
Pennsylvanias asuva 1677. aastal asutatud Briti koloonia rajaja William Penn kirjeldas kuut vestluse põhimõtet: 1) väldi seltskonda, kus see ei ole vajalik ega kasulik. Neis olukordades ütle vähe. 2) on vaikus tarkus, seal kus rääkimine on rumal ning see on alati hea otsus. 3) on mõned nii rumalad, et segavad rääkivatele vahele, selle asemel, et kuulata ja mõelda enne, kui vastavad. See ei ole haritud ning on rumal. 5) on parem mitte midagi öelda, kui öelda midagi ebaolulist. Räägi asjalikult, kaalu, kas see sobib ja millal seda öelda sobib. 6) olgu igas vaidluses sinu eesmärk tõde, mitte võit või ebaaus tagamõte. Püüa panustada, mitte kritiseerida.“ Ühesõnaga, enne mõtle ja siis ütle. Lase oma tarkusel sõnadesse voolata ning ära alanda teisi ega hirmuta neid. Üks kõige paremaid viise, kuidas teisi veenda, on neid kuulata. Tagarääkimise teema on teised ja igavuse kese on inimene ise, hea vestleja aga räägib sellest, mis Sind huvitab, kuulates tähelepanelikult, mida Sina ütled. Tihti on nii, et mida enam Sa räägid, seda vähem inimesed mäletavad. Tihti mäletavad nad Sinu sõnu, kui tunnevad, et Sa ei pööranud piisavalt tähelepanu nende mõtetele ja muredele. Piiblis on kirjas: „Inimesel on rõõm, kui ta suu oskab vastata, ja sõna õigel ajal – küll see on hea.“ (Õp 15,23)
Hs 3-5 Jh 7:25-44 Ps 108 Õp 24:29
