„Igast vaevanägemisest on kasu, aga tühjast kõnest ainult kahju.“ (Õpetussõnad 14,23)
Kord rääkis vanaisa oma lapselastele loo sellest, kuidas ta Ameerikasse tuli. Ta rääkis neile rongidest ja laevast, mis ta tema kodust Ida-Euroopas kohale tõi. Ta rääkis ka teistest sisserändajatest Ellise saarel ning kuidas ta Manhattanile kohvikusse läks, et midagi süüa. Ta istus tühja laua taha ja ootas kaua, et oma tellimust anda. Kedagi ei tulnud. Lõpuks möödus naine, kandik toitu täis ning istus mehe vastaslauda. Naine seletas talle, kuidas kohvik töötab. „Te alustate sealt otsast“, ütles ta. „Siis lähete mööda toidurida edasi ja panete soovitud road kandikule. Teises otsas öeldakse teile, kui palju te maksma peate.“ Vanaisa juurdles natuke asja üle ja teatas siis: „Õppisin päris kiiresti, et kõik siin riigis töötab samal põhimõttel. See siin on nagu kohvik. Sa võid saavutada kõike, isegi väga edukas olla, kui oled nõus selle eest maksma. Kuid sa ei saa mitte midagi, kui lihtsalt maha istud ja ootad, et keegi teine sulle selle tooks. Pead ise püsti tõusma ja ära tooma.“ Sinu tulevast kohta eraldab praegusest vaid vaeva nägemine. Kas Jumala tahab, et oleksid edukas? Jah, ta tahab seda. Kuid Jumal ei kukuta edu Sulle lihtsalt sülle. Jumal lubas õnnistada „kõiki su kätetöid.“ (Vt 5 Ms 28,12) Arvutud tunnid, järjekindel pingutus ja pidev paremaks saamine on edu alus.
5 Mo 18:9-18 Js 47:5-15 Ap 16:16-34 Tn 2