„Joosua, Nuuni poeg, kes teenib sind, jõuab sinna; kinnita teda, sest tema peab selle jaotama pärisosaks Iisraelile.“ (5. Moosese raamat 1, 38)
Pane julgustamise puhul tähele kahte asja: 1) on julgustamine märkamata jäänud anne. Tänapäeval on teise ülestõstmine väga vajalik teenistus. Igal pool, nii kirikus, töökohas kui kodus ja sõpraderingis on julgustamine edasiviiv ja tuge andev teenistus. 2) on julgustamine vajalik and. Väliselt võib kõik paista omal kohal olevat, kuid hea ja ülestõstev sõna ei jookse kunagi kellelgi mööda külgi alla. „Mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele. Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist – ja seda enam, mida rohkem te näete seda päeva lähenevat.“ (Hb 10, 24-25) Kirik on koht, kus inimesi peab tõstma, mitte maha lükkama. Inimesi tuleb julgustada enne, kui seda vaja läheb. Liiga kaua oodates võid hiljaks jääda. Ära oota, kuni midagi head juhtub, vaid muuda julgustamine oma kõne osaks. Jumal annab Sulle tarkuse, kui Sul omal sõnadest puudu jääb. „Issand Jumal on mulle andnud õpetatud keele, et ma oskaksin vastata väsinule, virgutada teda sõnaga. Ta äratab igal hommikul, ta äratab mu kõrva, et ma kuuleksin õpilaste kombel.“ (Js 50,4)
2Sm 14:21-17:13 Jh 3:1-21 Ps 89:15-37 Õp 23:15-18
