„Me koguni kahtlesime oma ellujäämises.“ (2. Korintlastele 1, 8)
Iiob kirjeldas kuulekuse vilju: „Kui nad siis kuulavad ja teenivad teda, siis nad lõpetavad oma päevad õnnes ja aastad õndsuses.“ (Ii 36,11) Johannes lisas sinna juurde: „Ja mida me iganes palume, seda me saame temalt, sest me peame tema käske ja teeme, mis on tema silmis meelepärane.“ (1 Jh 3, 22) Paulus aga kirjeldas kuulekuse hinda: „Me ei taha ju, vennad, et teile jääks teadmata, kuidas meid Aasias ahistati: meid koormati üliväga üle meie jõu, nii et me koguni kahtlesime oma ellujäämises. Jah, meil oli meie endi arvates surmakäsk juba käes, et me ei loodaks endi, vaid Jumala peale, kes surnud üles äratab. Tema päästis meid sellest määratu suurest surmast ja päästab veelgi – tema, kelle peale me loodame. Jah, ta päästab edaspidigi.“ (2 Kr 1, 8-10) Pane tähele Pauluse sõnu edaspidise päästmise kohta. Jumal ei tõstnud Paulust oma raskusest välja, vaid oli selles koos temaga ja nad tulid koos välja. Sa võib-olla ootad, et Jumal selgitaks, miks Sina raskuses oled, kuid Jumal ei ole meile selgitusi võlgu. Ta lihtsalt lubab meile lahendusi. „Senini pole teid tabanud muu kui inimlik kiusatus. Aga Jumal on ustav, kes ei luba teid kiusata rohkem, kui te suudate taluda, vaid koos kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nii et te suudate taluda.“ (1 Kr 10, 13) Sõna tänaseks päevaks on – ole kuulekas, kõigele vaatamata. 2Mo 17:1-17 Jh 4:1-42
