“Teie palvetage siis nõnda:…” Matteuse 6:9
Kui palve tuleks loomulikult, ei oleks Jumal pidanud seda nii sageli meelde tuletama. Järjepidev palveelu nõuab meilt iseka loomuse ristilöömist. Kui palve ei näi tulemust toovat, on meil kalduvus sellest loobuda. Kuidas siis palvetada nii, et sellel oleks tulemus?
1. Enne, kui palud, kummarda Jumala ees ja ülista Teda! Iga palve, mis algab millegi küsimisega, võib muutuda enesekeskseks ja pinnapealseks. “Tulge sisse ta väravaist tänuga, tema õuedesse kiitusega; ülistage teda ja andke tänu ta nimele!” (Ps 100:4). Kui Jumala armastus, heldus ja ustavus on Sinu jaoks lähtepunktiks, oled enesest kõrgemale tõstetud, Su vaim on valmis Jumalaga ühenduse loomiseks, palve sisu muutub vaimulikumaks ja asjal ongi tulemus.Meie Isa palves juhib Jeesus tähelepanu esmalt Jumala nimele, siis Tema kuningriigile ja seejärel Tema tahtele. Pärast seda palume “igapäevast leiba”. Jumalale tänu toomine ei anna Jumalale võimet Sind õnnistada, vaid Sinule võime Tema õnnistusi vastu võtta.
2. Kui palvetad, ole selles püsiv! Jumal ei ole “rahaautomaat”. Sul tuleb palves püsivaks jääda, kuni Tema otsustab Sulle vastata. Selleks on tarvis usku, püsivust ja kannatlikku meelt. Kord rääkis Jeesus tähendamissõna lesknaisest, kes ei lakanud kõva südamega kohtuniku käest oma õigust nõudmast. Naine tüütas kohtuniku lõpuks ära ning too vastas naise soovile. Jeesusel oli seda jutustades vaid üks eesmärk: “…et nad peavad ikka palvetama ega tohi tüdida…” (Lk 18:1). Asi ei ole selles, et püsivus sunniks Jumalat meiega koostööd tegema, vaid selles, et Jumal tahab, et palvetaksid ega jätaks pooleli. Kui Sina jääd püsivaks, siis Jumal vastab.
Piiblisalmid tänaseks: 1. Korintlastele 1-3




