„Kes talitseb oma huuli, on mõistlik.“ (Õpetussõnad 10,19)
Räägitakse lugu rikkast vanaisast, kes esimest korda kuuldeaparaadi sai. See võimaldas tal väga hästi kuulda ning oli lisaks nähtamatu. Kui mees kontrollvisiidile läks, küsiti ta käest, kas perekond on rõõmus kuuldeaparaadi toime üle. Vanaisa ütles: „Noh, ma ei ole neile öelnud,et ma kuulen. Ma lihtsalt istun nagu ikka ja kuulan, mida nad räägivad. Olen oma testamenti juba kolm korda muutnud.“ Piiblis on kirjas, et mõistlik talitseb oma huuli. See ei ole vaid kõne, vaid ka teaduse seadus. Mida enam oma suud avad, seda rohkem on võimalust midagi valesti öelda. Kas oled tähele pannud inimesi, kelle jutus palju tühje sõnu on? Õpetussõnade kirjutaja ütles nii: „Kas näed nobeda kõnega meest? Ennem võib loota albile kui temale.“ (Õp 29,20) Kord tuli üks mees loomapoodi ja nägi seal papagoid. „Kas sa, loll, rääkida oskad?“ küsis mees papagoilt. „Jah, kas sa, loll, lennata oskad?“ küsis papagoi vastu. Miks on keelekasutus Jumalale nii oluline? Sest oma keelega pattu tehes solvad teda, riivad teisi ja teed endale haiget.
1Mo 30:25 – 31:55 Lk 2:41-52 Ps 74:12-23 Õp 2:7-8
