„Tema on meid Kristuses valinud lapseõiguse osalisteks.“ (Ef 1, 4-5)
Me kõik tahame kuskile kuuluda ja olla osa perekonnast. Üks pastor kirjutab: „Tean paare, kelle südamed ootavad pisikese saabumist, kuid see keegi jääb tulemata. Kui need paarid leiavad võimaluse lapsendada, siis ei ole neil lastele ootusi, mille mitte-täitmisel laps agentuurile tagastatakse. Need perekonnad võtavad lapsed avasüli vastu, annavad neile perekonnanime ning muudavad nad oma pärijateks“. Veel enne, kui me Jumalat vajasime, tegi ta meist oma pärijad. Maapealsed vanemad lahutavad, alustavad uuesti, kuid Jumal ei tee seda. Jumalaga ei pea Sa kartma oma positsiooni ega suhte pärast. Kahetsedes ja Kristust vastu võttes muutub lapsendamine tagasipöördumatuks. „Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed.“ (Rm 8,16) Jumala laps olemine tähendab, et Sinu kohta kehtivad kõik õnnistused ja lubadused, mis Kristus ristil kinni maksis. Kõik – ilma erandita.
