„Rüütage end alandlikkusega.” (1 Pt 5,5)
Piiblis on kirjas: „Aga te kõik rüütage end alandlikkusega üksteise vastu, sest „Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu. Alanduge siis Jumala võimsa käe alla, et tema teid ülendaks õigel ajal; heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!” (1 Pt 5,5-7) Vaatame seda kirjakohta lähemalt: 1) rüütage end alandlikkusega. Selles kontekstis viitab sõna rüütama valgele sallile või põllele, mida kandsid teenijad. Kas see tähendab, et pead teiste soovidele alluma? Ei, ole see, kelleks Jumal Sind kutsunud on valmistu igal võimalusel teenima. 2) paneb Jumal suurelisele vastu, kuid annab alandlikele armu. Alandlikkus ei ole enda pisendamine, vaid vähem enda peale ja rohkem teiste peale mõtlemine. 3) alanduge Jumala võimsa käe alla, et ta ülendaks teid omal ajal. Läbi kirjasõna tähendab Jumala võimas käsi kahte asja: distsipliini ja lunastust. Meil on tarvis mõlemat. End tema seaduse alla andes koged lunastust. 4) heida oma mure tema peale, kuna ta hoolitseb teie eest. Siinkohal kõnetab Peetrus inimese kõige sügavamat hirmu – kes peale minu veel minu eest hooltseb? Kuid kui me tõesti hoolime Jumalast ja usume, et ta peab meist, siis ei ole meil tarvis oma huvide eest seista. Võime rahulikult teistele vastu tulla ning olla kindlad, et Jumal ei hoia millegi pealt kokku, et meie vajadusi täita.
