„Me kõik eksime paljus.“ (Jaakobuse 3,2)
Paremat teha püüdmine on hea, kuid ootused peaksid olema realistlikud. Elus on halle toone ja ääre-alasid. Kõik ei saa alati ideaalne olla, samuti nagu kõik ei saa kogu aeg väga halb olla. Ebarealistlikud ootused viivad negatiivsuse ja frustratsioonini. Rõõmu säilitamise eesmärgil tuleb leppida sellega, et ei Sina ega Sind ümrbitsev saa alati ideaalne olla. Endale kõrgeid nõudmisi esitades ootad seda ka teistelt. Selline mõtlemine viib paratamatult pettumusteni, sest teised ei täida Sinu ootusi. Samuti survestab see Sinu ümber olijaid ning võib halvimal juhul suhted lõhkuda. Miks mitte lõpetada inimestelt võimatu nõudmine? Apostel Jaakobus ütles, et me kõik komistame, kukume ja solvame teisi mitmel viisil. Me teeme kõik vigu, see on osa inimeseks olemisest ja selle teadmisega leppides võiksime me asju rahulikult võtta. Milliseid „ebatäiuslikke piirkondi“ Sina oma elus rohkem aktsepteerima peaksid? Kuidas kellegi teise ebatäiuslikud jooned Sind mõjutavad? Enne, kui vastad, pea meeles, et „armastus on pika meelega, armastus hellitab.“ (1 Kr 13,4)
Hs 40:10 – 42:20 Lk 22:24-38 Ps 24 Õp 21:1-2
