„Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm.“ (Heebrelastele 12, 11)
Palju laste üleastumisi jäetakse tähelepanuta või pisendatakse, kuna nad on lihtsalt lapsed. Kuid pidev halva suhtumise eiramine võib lapsele karuteene teha ning lapsi õpetada ja kasvatada kiirmeetodil ei saa. Kergema vastupanu teed minemine ei ole lapsele pikemas perspektiivis hea. Pastor Chuck Swindoll rääkis loo trotslikust lapsest, kes hambaarstil oli. Kui tal paluti hambaarsti tooli istuda, siis teatas poiss: „Kui sunnite mind sinna istuma, siis võtan kõik oma riided seljast.“ „See on sinu otsus,“ kostis hambaarst. Poiss võttis kõik riided seljast ja istus aluspesus hambaarsti toolile. „Võta aga võta kõik seljast, kui soovid,“ ütles hambaarst. Kui hambaarst oli töö lõpetanud, küsis poiss häbelikult oma riideid. „Ei, neid sa ei saa. Need annan ma homme su emale.“ Nutikas ema sai hambaarsti vihjest aru ning läks ka ise häbenedes punastava poisiga ooteruumist läbi, lifti, parklasse ja sealt autosse. Järgmisel päeval helistas ema hambaarstile ja tänas teda tarkuse ja julguse eest. „Esimest korda üle mitme aasta oli meil kakskümmend neli rahulikku vihapurseteta tundi.“ Piiblis on kirjas: „Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm, vaid toob kurvastust; aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on harjutatud.“ (Hb 12,11)
Hs 34-36 Lk 20:27-40 Ps 78:1-8 Õp 20:7-10
