„Heldus ja tõde ärgu jätku sind maha!“ (Õpetussõnad 3,3)
Enne paasasöömaaega unustasid jüngrid Jeesuse jalgu pesta. Hiljem, kui Jeesus selgitas, kuidas leib ja vein sümboliseerisid eesolevat ristimist, vaidlesid nad selle üle, kes neist kõige tähtsam on. Jeesus teadis ka, et nad jäävad Ketsmani aias magama. Ta teadis ka, et Peetrus teda maha salgab. Millise hinde Jeesus siis oma jüngritele eelkirjeldatud käitumise eest oleks andnud? Jeesus ei anna inimesele hindeid. Ära Sina ka seda tee. Lõpetades inimeste hindamise, saab Sinu hing imelise puhkamise ning hakkad neid hoopis nende lähtepunktist armstama. Oma jüngrite korrale kutsumise asemel Jeesus tunnustas, armastas ja tõstis kõrgele ega tõuganud neid ära. Jeesus ütles neile: „Aga teie olete need, kes minu juures on püsinud mu kiusatustes ja mina sean teile kuningriigi, nõnda nagu minu Isa mulle on seadnud, et te sööksite ja jooksite minu lauas minu riigis ja istuksite troonidel, mõistes kohut Iisraeli kaheteistkümnele suguharule.“ (Lk 22, 28-30) Oma kõige hirmsamal ööl jagas ta kingitusi ning andis oma väga noortele jüngritele palju enam, kui ta kellelegi teisele andnud oli. Jeesuse silmis olid nad kõik hiilgavad. Ta ei hinnanud neid nende tegude järgi, vaid armastas neid nende armastuse ja ohverduse eest. Pastor Reimar Schultze on öelnud: „Ära mõõda end. See tapab Su. Jeesus armastas oma jüngerid siis ja teeb seda ka täna. Jäta enda ja teiste kallal virisemine.“
Hs 37:1-40:9 Lk 20:41-47 Ps 78:9-16 Õp 20:11-14
