„Ma ootan päästet sinult, Issand, ja teen su käske mööda.“ (Ps 119,166)
Kirjanik Stan Mooneyham kirjutab oma raamatus „Lootusrikkalt reisides“ („Travelling Hopefully“): „Lähen, kui annan järele, sest olen allunud. Enne aga on alati vabandusi hilinemiseks ja mõnikord on need põhjused mõistlikud. Üht mu sõpra ja mind kutsuti ülikooli ajal jutlust pidama. Mina käisin ja harjutasin Oklahoma kirikutes kogu õppimise aja. Minu sõber aga oli nõus alles peale oma doktorikraadi saamist jutlustama. Sellest on nüüd kolmkümmend aastat. Mina jutlustan ikka veel, minu sõber aga ei jutlusta üldse ega ole seda ka kunagi teinud.“ Ettevalmistus on vajalik, kuid tegemine on selle oluline osa. Vanas Testamendis kuulsime palju esimese vilja ohverdamisest. Jumala osa oli kõige esimene. Kas ootad õiget ja ideaalset hetke Jumala teenimiseks? Ära oota, tee seda kohe. Jumala Sõna uskumisest on vähe, seda on tarvis ka teha. Piibli tarkuse omandamine on hea, aga selle praktiseerimine igapäevaelus on peamine eesmärk. Jaakob kirjutas: „Olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid. Tegude tegija – see on õnnis oma tegemises.“ (Jk 1, 22.25) Õnnistus tuleb läbi tegemise.
