„Kui näed meest, kes oma töös on tubli, siis on ta koht kuningate, mitte alama rahva teenistuses.“ (Õpetussõnad 22, 29
Kurtide aitamine oli Henry Belli südameasi. See võis olla sellepärast, et tema vanemad olid kurdid. „Kui saan kurttumma kõnelema, siis saan ka metalli rääkima,“ ütles ta. Vaesuses viis muserdavat aastat järjest katsetas ta erinevate materjalidega, et leida miski, mis vibreeriks helile, taastoodaks seda heli ning kannaks edasi. Kord külastas ta Washington DC-s Joseph Henryt, kes tegeles elektriga. Ta rääkis Henryle oma katsetest ning küsis, kas ta peaks andma oma katsetuse parendamiseks kellelegi teisele või jätkama ise. Henry julgustas Belli jätkama, ja soovitas tal oma teadmisi elektri osas parandada, sest seal oli Bellil vajakajäämine. Nii Bell tegi ja kui ta aasta hiljem telefoni patenteeris, siis tunnustasid patendikontori töötajad teda selle eest, et ta teadis elektrist rohkem kui kõik teised leiutajad kokku. Õppimine, töötamine, lootmine ja visadus on eduvõtmed. Bell avastas, et kõige keerulisem on visadus. Luuletaja Longfellow on kirjutanud: „Kõrgused, kuhu suured inimesed jõudnud ja püsima jäänud on, ei tulnud kiirlennul. Siis, kui nende kaaslased oma und magasid, rühkisid nad ööpimeduses ülespoole.“ Saalomon kirjutas: „Kui näed meest, kes oma töös on tubli, siis on ta koht kuningate, mitte alama rahva teenistuses.“ (Õp 22, 29)
Hs 48:35 Ps 139:7-10 Jh 1:14
