„Mis kivid need on?“ (Joosua 4,21)
Üks paremaid viise õppida on läbi õpetamise. Jeesus toimis nii. Kui viigipuu vilja ei kandnud, siis needis ta puu ning see kuivas silmapilkselt. Jüngrid panid seda tähele. (Vt Mt 21, 18-22) Seejärel ütles ta, et kui Jumala Vaimu täis ei olda, siis ei saa ka tema teenistuses viljakas olla. Jeesus oleks võinud sama õppetunni sünagoogis anda, kuid silmaga nähtu jääb sõnadest paremini meelde. Näide sellest on, et kui kolm purjus õpilast autoga vastu puud sõitsid, oli autovrakk mitu päeva kooli ees kõigile näha. Õpilased pidid seda iga päev vaatama. See on mõjus õpetamine. Öeldakse, et ajastus on oluline. Ära lase sellistel hetkedel käest libiseda. Lapsevanemana tead, et lapsi tuleb ikka ja jälle õpetada. Kui oled juht, siis tead, et oma töötajatele loengu pidamine ei ole kõige targem tegu. Las kogemus räägib enda eest. Küsi, mida nad mõtlevad ning kuula vahele segamata. Inimesed õpivad pigem läbi avastamise kui dialoogi. Just seepärast käskis Jumal Joosual Gilgalis kaksteist kivi püsti panna (vt Jos 4, 1-9).Tegelikult ütles Jumal: „Kui sinu lapsed uurivad, mis kivid need on, siis ütle, et see on minu armastuse ja truuduse õpetamise hetk.“ Otsi oma elus õpetamise hetki ning kasuta neid.
4 Mo 14-15 Mk 7:1-13 Ps 37:32-40 Õp 11:7-8
