„Sest teile ei ole ju kingitud ainult armu uskuda Kristusesse, vaid ka kannatada tema pärast.” (Filiplastele 1,29)
Mõtle Ketsemani aia peale, kus Jeesus võitles Jumala tahtega. „Vii see karikas minust mööda! “(Mk 14,36) Jeesus teadis, et peab karika tühjaks jooma, kuid ta palus enne see endast mööda lasta. Ometi palvetas ta hiljem: „Ometi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!” (Lk 22,24) Meie palved keerlevad tihti väliste tingimuste ja vähem sisemise suhtumise ümber, sest me eelistame olukordade muutusi, mitte muutusi meie sees. Tegelikult toovad just kõige kehvemad tigimused meis parima esile. Ja kui halvad asjad toovad hea esile, siis ehk on just need halvad asjad suures plaanis vaadatuna head? Vaid peale katsumusi saad teistega tunnistust jagada. On võimalik ilma kannatamiseta päästetud saada, kuid vaimne küpsus ja varustatus jäävad sel puhul olemata. Kitsikusi ei pea otsima, vaid neid nägema kui Jumala ülistamise võimalusi. Paulus, kes suuresti kannatas, kirjutas: „Sest teile ei ole ju kingitud ainult armu uskuda Kristusesse, vaid ka kannatada tema pärast.” (Fl 1,29) Kust tuli tema jõud? „Sest minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse.” (Rm 8,18) Sõna tänaseks päevaks on – leia igas elu olukorras võimalusi Jumala ülistamiseks.
