Nõu on mehe südames nagu sügav vesi, aga arukas mees oskab seda ammutada.“ (Õpetussõnad 20,5)
Siimonit tundvad inimesed teadsid, et ta on impulsiivne ja mitte väga osav sõnameister. Jeesus nägi temas aga enamat. Just seepärast andis ta talle nimeks Peetrus, viitega, et ta on sobiv vundamendikivi. Huvitav, millise ilmega teised jüngrid järgmisi Jeesuse sõnu kuulasid: „Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse ja põrgu väravad ei saa sellest võitu.“ (Mt 16,18) Peetrusest sai kalju ehk kiriku rajaja ja juht. Kõik see sündis tänu Jeesuse võimele ja soovile näha pealispinnast sügavamale. Jumalale sarnaseks muutumine annab inimesele imelise potentsiaali, kuid vahel on tarvis kedagi, kes selle ära tunneb ja sellest ammutab. Paljud meist näevad vaid välispinda. Me oleme kiired inimeste halbu jooni märkama ja välja tooma. Vaimse pilguga vaadates näed sellest kaugemale ning märkad inimese käitumise taga olevat lootust ja hirmu. Meile ei ole tarvis rohkem kriitikuid, vaid vajame: 1) vanemaid, kes oma laste eest palvetavad, nende vigadest kaugemale vaatavad ja nende individuaalseid ande rakendavad. 2) abikaasasid, kes otsivad oma kaasadesse peidetud aardeid. 3) juhte, kes kohtlevad oma töölisi austusega ning sobitavad nende vastutuse nende andega. 4) usklikke, kes andestavad komistavatele ebaküpsetele kaaskristlastele ning töötavad nende arendamise nimel. 5) hingede võitjaid, kes näevad kadunud inimesi Jeesuse silmadega ning tunnustavad seda, mida tema muutmisjõud teha suudab. Seega palu vaimset mõistmist.
Ap 3:11 – 5:42 Lk 8:1-15 Ps 133 Õp 16:2
