“Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks…“ Matteuse 6:6
Kas oled kunagi proovinud arendada vestlust mõne püsimatu pisipõnniga? Keset jutuajamist otsustab ta ühtäkki mängima minna või koera järel ümber maja tormata. Vahel käitume ka meie Jumalaga samamoodi. Tuleme Tema ette vaid loetud minutiteks, pea segaseid mõtteid täis ega leia aega ja kohta, kus saaksime täie tähelepanuga Temale pühenduda. Kipume unustama, et palvekamber on ka palvevastuste kamber! Üheks suurimaks probleemiks on palve ajal uitama läinud mõtted. Juba unustatud mõtted “marsivad” ühtäkki teadvusse ja nõuavad tähelepanu. Kuid Jaakobus ütles, et kui mõtleme “kaksipidiselt”, siis ei saa me palved vastuseid (vt Jk 1:8). Mida siis teha? 1. Ära palveta vaid mõttes, vaid ütle palved välja. See ei lase mõtetel kergesti uitama minna. Esimese hooga võib häälega palvetamine veider tunduda, kuid peagi harjud ära. 2. Pane segavad mõtted kirja. Niipea, kui mõni uitmõte kimbutama hakkab, pane see paberile ja viska palve lõpuni peast. Kui see ei aita ning mõtled asjale edasi, siis too ka see palves Jumala ette. 3. Pea päevikut. Vahel ei tea me isegi, mida tahame või kuidas mõne asja osas tunneme, kuni selle kirja paneme. Kirjapandust saab otsekui hingepeegel – Su sügavaimad vajadused ja soovid on nii Sinu kui Jumala ees. Kanna oma igatsused Tema ette ja lase Temal neid puhastada. Räägi Talle oma kiusatustest ja lase end tugevamaks muuta. Anna Talle teada oma rahulolematusest ja lase endale andestada, nõnda et suudad ka teistele andestada. Ei ole suuremat eesõigust kui palve, ära jäta seda hooletusse.
Piiblisalmid tänaseks: 1. Ajaraamat 26-27; Roomlastele 6




