„Ma kutsun siis üles tegema eestpalveid kõigi inimeste eest.“ (1. Timoteuse 2, 1)
Paulus kirjutas: „Ma kutsun siis üles anuma, palvetama, tegema eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimeste eest, kuningate ja kõigi ülemuste eest, et me võiksime elada vaikset ja rahulikku elu kõiges jumalakartuses ja väärikuses. See on hea ja meeldiv Jumala, meie Päästja silmis, kes tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele.“ (1 Tm 2, 1-4) Eestpalve on kahe poole vahel vahendamine eesmärgiga kaks poolt ühele nõule saada. Kohtusüsteemis toimub sedasorti vahendamist kogu aeg, kui advokaadid oma klientide eest seisavad. Nii juhtus ka kirjasõnas. Kui iisraellased kuldse vasika tegid ja seda kummardama hakkasid, siis astus Mooses nende vahendajaks Jumala ette: „Oh häda! See rahvas on teinud suurt pattu ja on enesele valmistanud kuldjumalad. Kui sa nüüd siiski annaksid andeks nende patu! Aga kui mitte, siis kustuta mind oma raamatust, mille oled kirjutanud!” (2 Ms 32, 31-32) Ja Moosese palve aitas. Jumal ütles talle: „Nüüd aga mine, juhi rahvas sinna paika, millest ma sulle olen rääkinud! Vaata, minu ingel käib su eel.“ (2 Ms 32, 34) Hiljem, kui iisraeli rahvas taas ebajumalate poole pöördus, siis ütles Saamuel: „Koguge terve Iisrael Mispasse, siis ma palun teie eest Issandat!” (1 Sm 7,5) Selle peale müristas Jumal vilistide pea kohal, ajades nad nii segadusse, et iisraellased võtsid lahingu. (vt 1 Sm 7,10) Eestpalve võib olla üksildane ja kohati raske töö. „Kes alati võitleb teie eest palvetades, et te püsiksite täiuslikena ja oleksite täidetud kõigega, mis on Jumala tahtmine.“ (Kl 4, 12) Eestpalve toimib alati!
1Mo 24:1-51 2Kr 6:14-7:1
