„Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!” (Kl 4,2)
- aastal vallutasid kommunistidest Simba määsajad Bunia linna Zairiis. Nad arreteerisid ja tapsid palju kodanikke. Pastor nimega Zebedayo Idu oli üks ohvritest. Ta pandi vanglasse ja mõisteti tulistamise läbi surma. Järgmisel hommikul laaditi ta koos paljude kaasvangidega kastiautosse ja sõidutati avalikku kohta hukkamisele. Ilma mingi selgituseta kästi vangidel end ritta võtta ja kaheks lugeda. Number ühed pandi püssimeeste ette ja number kahed viidi vangi tagasi. Pastor Idu oli üks neist, kes vangi tagasi viidi. Vanglas tagasi olles kuulsid nad püssilaske. Pastor Idu hakkas selles kohutavas olukorras Jeesusest ja taeva lootusest rääkima. Kaheksa vangi andsid sel päeval oma elu Jeesusele. Kui pastor oli jagamise lõpetanud, tuli vangivalvur vabastuskirjaga. Idu oli eksikombel vangi sattunud ning võis nüüd vaba mehena välja kõndida. Pastor jättis vangidega hüvasti ja kiirustas oma kirikusse. Seal avastas ta grupi usklikke, kes olid palvetanud tema vabastamise eest. Kui nad nägid palvevastust uksest sisse tulemas, muutusid nende palved ülistuseks. Sama Jumal, kes kuulis Uue Testamendi kirku palveid Jeruusalemmas ja päästis Peetruse hukkamisest, kuulis ka Zaiiri kristlaste palveid ja päästis nende pastori. (vt Ap 12,5) Jumal kuuleb ka täna – palveta püsivalt!
