„Jeesus pani oma kuue ära, võttis rätiku ning sidus selle endale vööle.“ (Jh 13, 3-4)
Teiste teenimises oli Jeesus esimene. Ta „tõusis ta õhtusöömaajalt üles, pani oma kuue ära, võttis rätiku ning sidus selle endale vööle. Seejärel kallas ta vett vaagnasse ning hakkas pesema jüngrite jalgu ja kuivatama rätikuga, mis oli tal vööl. Siis tuli ta Siimon Peetruse juurde. Too ütles temale: „Issand, kas sina tahad pesta minu jalgu?”“ (Jh 13, 4-6) Püüa seda olukorda ette kujutada – Jeesust, kes oma kuue ära pani. Kui tahad teisi teenida, siis pead olema valmis oma välimuse, mugavuse ja plaanid kõrvale lükkama. Oma kuue ära panemisega näitas Jeesus, et tõeline teenimine on teenida ilma tähtsuse näitajateta. Peetrus ei saanud sellest aru. Tema arust oli piinlik, et Jeesus end nii pisendada lasi. Jeesus ütles selle peale: „Te hüüate mind „Õpetaja” ja „Issand” ja seda te ütlete õigesti, sest see ma olen. Kui nüüd mina, Issand ja Õpetaja, olen teie jalgu pesnud, siis tuleb teilgi pesta üksteise jalgu, sest ma olen teile andnud eeskuju, et teiegi teeksite nõnda, nagu mina olen teile teinud. Kui te seda teate, siis olete õndsad, kui nõnda ka teete.“ (Jh 13, 13-15,17) Elus tuleb teatud asjad kõrvale heita, et teisi teenida ja nii Jumala tahet teha. Heida kõrvale oma soov au teenida ja teeni parem teisi. Ära oota, et keegi teine alustaks, vaid ole ise esimene. 2 Kn 21-23 Mt 25:24-46 Ps 11 Õp 8:4-5
