„Ja Taavet võttis vilisti pea ning viis selle Jeruusalemma, aga tema sõjariistad pani ta oma telki.“ (1 Saamueli raamat 17, 54)
Iga kord, kui Taavet nägi Koljati sõjariistu oma telgis, siis meenutasid need talle Jumala truudust ning Jumala väge, mis talle kättesaadav oli. Sõnu „pea meeles“ on Piiblis ligi 250 korda, sest tihti unustame, seda, mida peaksime meeles pidama ning vastupidi. See ongi põhjuseks, mis Jumal palub meil ehitada altareid või mälestuspaiku. Jaakob ehitas Peetelisse altari, sest seal näitas Jumal talle elumuutuvat unenägu. (vt 1 Ms 28, 18-22) Iisrallased võtsid Jordani jõest kaksteist kivi ing ehitasid Gilgalile altari, meenutamaks, kuidas Jumal Jordani jõe lahutas. (vt Jos 4, 20-24) Saamuel asetas kivi „Mispa ja Seeni vahele, pani sellele nimeks Eben-Eeser ja ütles: „Siiani on Issand meid aidanud!”“ (1 Sm 7, 12) Füüsilised mälestusmärgid on elu jooksul saadud vaimsete õppetundide meenutuseks. Koljati varustus kaalus ligi kuuskümmend kilo ja iga kord, kui Taavet laagri uude kohta kolis, võttis ta selle kaasa. See meenutas talle Jumala truudust ja ehitas Taaveti enesekindlust. Kui Jumal seda Taaveti jaoks tegi, siis teeb ta seda ka Sinu jaoks. Jumal tegi seda enne, teeb seda praegu ja teeb ka tulevikus. Tt 1-3 Lk 1:1-10 Ps 90 Õp 1:1-7
