„Joo vett oma kaevust.“ (Õpetussõnad 5,15)
Maailma üks targemaid mehi, Saalomon ütleb monogaamia kohta järgmist: „Joo vett oma kaevust, voolavat vett oma allikast! Kas peaksid su lätted valguma tänavale, su veeojad turgudele? Kuulugu need ainult sinule, aga mitte koos sinuga võõraile! Olgu õnnistatud su allikas ja tunne rõõmu oma noorpõlve naisest, kes on otsekui armas emahirv, kena kaljukits – ta rinnad joovastagu sind igal ajal, eksi alati tema kallistustesse. Miks peaksid, mu poeg, eksima võõra naise juurde, kaisutama võõramaa naise põue? Sest mehe teed on Issanda silme ees ja tema paneb tähele kõiki ta jälgi. Õelat tabavad tema enese süüteod ja teda peetakse kinni tema enese patuköitega. Ta sureb õpetuse puudusest ja läheb eksiteele suurest rumalusest.“ (Õp 5, 15-23) Saalomoni ajal oli kaev või veevõtukoht kulla hinnas. Puhas vesi oli hüve, mistõttu Saalomon küsis, miks juua reovett, kui oodates võid juua pühendunud abikaasa käest selget vett. Pea meeles kahte asja: 1) tõeline armastus ootab. 2) on tõeline armastus ootamist väärt. Kui noort usklikku naist tema eksiteel elav sõber samale rajale kutsuda üritas, vastas naine: „Võin iga kell sinu sarnaseks muutuda. Aga see otsus võtab minult igaveseks võimaluse endine inimene olla.“
Js 53-57 Mt 12:15-21 Ps 111 Õp 3:29-30
