Sipelgalõvid ja keelepeksjad

Keelepeksja sõnad on nagu maiuspalad.” (Õpetussõnad 18,8)

Sipelgalõvid elab koonusekujulises augus liiva sees, ronides nii sügavale põhja kui võimalik, et sealt ümbritseval silma peal hoida. Kui sipelgas temast mööda läheb ja liivaterasid sipelgalõvi urgu puistab, teab viimane, et “toit” on saabunud. Selle peale hakkab sipelgalõvi oma ohvrit liivaga loopima, üritades teda enda juurde alla saada. Just nii teeme ka meie, kui kedagi taga räägime. Me loobime mustust teiste pihta ja püüame neid oma tasemele tõmmata. Just selle eest hoiatas Saalomon: „Keelepeksja sõnad on nagu maiuspalad ja lähevad otse sisikonna soppidesse.” (Õp 18,8) Kõrv ootab tagaseljajuttu nagu tühi kõht toitu. Saalomon jätkas: „Kes käib keelekandjana, paljastab saladusi: seepärast ära seltsi lobisejaga!” (Õp 20,19) Kui Sul on agarad huuled või näljased kõrvad, siis Jumal soovib, et Sa neile järele ei annaks. Sinu üle mõistetakse kohut Su oma sõnade järgi. Hoia sellest eemale – ära algata, kuula ega edasta klatši.

Reklaam

  • STP Arhiiv

    juuni 2018
    E T K N R L P
     123
    45678910
    11121314151617
    18192021222324
    252627282930  

  • Nüüd saab meid toetada ka Paypal'i kaudu.

  • Kommenteeri saadet