“Sest minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse.” Roomlastele 8:18
Kui Viktor Frankl vahistati ja Auschwitzi viidi, kirjutas ta parajasti raamatut “Finding Life’s Meaning” (“Elumõtte leidmine”). Kui talt koonduslaagris isiklikud riided koos voodri vahele peidetud käsikirjaga ära võeti, hakkas ta kahtlema, kas ta elul on üldse mingit tähendust. Siis aga juhtus midagi hämmastavat. Natsid andsid talle ühe gaasikambrisse saadetud vangi räbalad, mille taskust leidis Frankl paberitüki juudi palvega, mis pärineb viiendast Moosese raamatust: “Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand, on ainus. Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest!” (5Ms 6:4-5). Ta küsis endalt: “Kuidas ma säärast kokkusattumust võtma peaksin? Kuidas teisiti, kui pigem elada oma mõtete kohaselt, kui need pelgalt kirja panna?” Hiljem kirjutas ta: “Mitte miski siin ilmas ei aita sul paremini ellu jääda kui teadmine, et su elul on eesmärk. Inimene, kellel on olemas “see”, mille nimel elada, suudab toime tulla peaaegu igasuguse “kuidas” küsimusega.” Väga paljud erineva valdkonna tipud on pidanud elus rinda pistma erinevat laadi takistustega. Paulus veetis peaaegu seitse aastat oma teenistuse ajast vanglas. Mis andis temale ja annab paljudele teistele visadust rasketest olukordadest üle saada? Eesmärk! Neil on unistus. Seda kütab sisemine tuli, mida pole võimalik summutada. Nende “miks” on alati suurem kui mis tahes “kuidas”. Kuidas on lood Sinuga?
Piiblisalmid tänaseks: Nehemja 4-6; 1. Korintlastele 9




