„Ta teadis, mis oli inimeses.“ (Johannese evangeelium 2, 25)
Kirjasõnas on öeldud, et peame kõiki armastama, aga pole öeldud, et peame usaldama. Jeesus on selle kohta hea näide. „Aga kui Jeesus oli paasapühadel Jeruusalemmas, hakkasid paljud tema nimesse uskuma, nähes tunnustähti, mida ta tegi. Kuid Jeesus ise ei usaldanud ennast nende kätte, sest ta tundis inimesi ning ta teadis, mis oli inimeses.“ (Jh 2, 23-25) Eelnev käis Jeesuse jüngrite kohta. Ta teadis, et nad ei ole veatud. Usaldades inimesi selles, milles peaksid Jumalat usaldama, on pettumus kindlustatud. Suhted inimestega võivad alati pettumusi ja valu kaasa tuua. Inimesi on laias laastus kahte liiki. Ühed neist on kasutajad. Nad on usaldusväärsed senikaua, kuni Sinu huvid nende omadega ühtivad. Teised on tõelised sõbrad. „Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend.“ (Õp 17, 17) Kuid ka kõige parem sõber on inimene ja võib eksida. Seepärast on hea elada kahe järgmise põhimõtte järgi: 1) usalda inimesi, aga kontrolli. 2) „Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!“ (Õp 3, 5-6) 1Ms 40-41 Jh 18:1-18 Ps 147:12-20 Kg 4:9-12
