„Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks!“ (Jaakobuse 5, 16)
Paulus kirjutas: „Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.“ (Fl 4, 6-7) Siinkohal kolm viimast palve jõu kohta käivat mõtet: 1) Saskatchewani ülikooli teadlasted avastasid, et kui palve ja usulised tegevused on inimestele olulised, siis nende stressitase langes ning nad muretsesid palju vähem. 2) Texase ülikoolis leiti, et regulaarselt kirikus käivad inimesed kannavad aktiivsemalt oma tervise eest hoolt. On tõenäolisem, et nad käivad regulaarselt tervisekontrollis, võtavad vitamiine ning ei kuritarvita alkoholi ega suitseta. Nad teevad regulaarselt trenni ning magavad korralikult. Seetõttu elavad nad ka kauem ning tervemalt. Piiblis on kirjas, et meie keha on Püha Vaimu tempel ega kuulu Sulle (vt 1 Kr 6, 19), seega pead selle eest hoolitsema. 3) uurimused vananemise kohta näitavad, et inimesed, kel on usulised veendumused ning elavad nende kohaselt, kannatavad tõenäoliselt vähem südamehaiguste all. Siinkohal on võti vererõhu ja südamehaiguste vahelises seoses. Inimesed, kes väitsid, et nende elu põhineb usulistel veendumustel, olid korras vererõhuga ning kui nad kogesid stressi, ei mõjutanud see neid negatiivselt. Oluline on meeles pidada, et eelnevad uurimuste tulemused avaldati sekulaarsetes ajakirjades. Tõde on, et igapäevane palve rikastab ja teeb iga elu aspekti paremaks.
Ap 12-13 Mt 27:27-32 Ps14 Õp 16:6-7
