„Vastastikuses austuses jõudke üksteisest ette!“ (Rm 12,10)
Oma elu lõpusirgele jõudes mõistad, et sellest, mida Sa teed, on olulisem see, mida teiste jaoks teed. Kõige kurvemad inimesed maailmas on need, kes teisi vihkavad ja neile halba teevad. Maailma kõige õnnelikumad inimesed on need, kes teisi aitavad. Rõõm ja aitamine on omavahel seotud. Luuletaja John Albert Holmes on öelnud: „On hea meeles pidada, et kogu universumi elanikkond, ühe väikese erandiga, koosneb teistest inimestest.” Mida Sina teiste jaoks teed? Kas lased neil saavutuste eest austuse saada? Paulus kirjutas: „Vastastikuses austuses jõudke üksteisest ette!“ (Rm 12,10) Järgmine kord, kui keegi oma saavutustest räägib, ole tähelepanelik oma vajaduse osas neile vahele segada ja endast midagi head või paremat rääkida. Seda tehes pisendad nende rõõmu, kaugened nendest ja sellest kaotavad kõik. Selle asemel hammusta keelde ja ütle parem: „Imeline! Jätka!“ Ole siiras. Inimesi nii koheldes juhtub järgnev: 1) tunnetavad teised inimesed, et oled tõesti nende jaoks olemas ega oota lihtsalt oma võimalust rääkimiseks. 2) tunnetavad nad, et hoolid nende edust ega ürita nendega võistelda. Sinu suhted kasvavad tugevamaks, kuna Sa ei ürita tähelepanu ja hiilgust omale saada. Seda nimetataksegi teiste jaoks elamiseks
