“Jah, nii nagu te olete ülevoolavad … innukuselt…” 2. Korintlastele 8:7
Annetamine peaks olema regulaarne ning tulenema tänust selle eest, mis Kristus meie heaks on teinud. Paulus kirjutas: “…kuigi ta oli rikas, sai teie pärast vaeseks, et teie saaksite rikkaks tema vaesusest.” (2Kr 8:9). Arusaam sellest, kui armuline ja helde on Jumal, on oluline, sest mõned meist annavad Talle vaid ülejääke. Kui meil jääb pärast arvete maksmist ja oma tahtmiste täitmist midagi üle, siis anname Temale. Kuid isegi siis, kui anname sel juhul Jumalale miljoni, on need ikkagi vaid ülejäägid. Kas oleme Talle siis oma parima andnud? (Vt Ml 1:6-14).
Mõned inimesed on andmise osas “taaskasutajad”. Kui nad saavad kingituse, mis neile ei meeldi, pakivad nad selle ümber ja kingivad edasi. On inimesi, kelle kapid on sääraseid kinke täis. Mõned inimesed suhtuvad ka Jumalale andmisse samamoodi, tegelikult on see Jumala solvamine! Uues Testamendis ei ole kusagil kirjas, et jutlustajad oleksid kelleltki raha mangunud, asju müünud või Jumala töö jaoks raha korjamiseks trikitanud.
Mida me sealt lugeda saame, on see, kuidas makedoonlased reageerisid Jumala armule, sest nad mõistsid ja armastasid Jumalat, keda nad teenisid. Kõik, mis Jumal lõi, oli mõeldud andmiseks. Ta lõi päikese, et anda meile valgust päeva ajal ning kuu ja tähed, et anda meile valgust öösel. Ta lõi lilled seemneid andma. Jumal on andja: “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud…” (Jh 3:16). Kui Sa Jumala armust aru saad, siis taanduvad kõik olukorrad teisejärguliseks. Siis ei sõltu Su andmine enam sissetulekute ja väljaminekute suhtest, finantsindeksitest, maailma majandusnäitajatest ega maksumääradest. Ei, Su andmine on tingitud Jumala armust!
Piiblisalmid tänaseks: Sakarja 12-14; Ilmutuse 21




