„Aga kui ta alles kaugel oli.“ (Luuka 15,20)
Piiblis on kadunud poja kohta kirjas: „Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud.“ (Lk 15,20) Jumala arm on Sulle nii lähedal ning Sinu homne võib eilsest suurem olla. Isa jooksis poja juurde, kui ta alles kaugel oli, sest ta armastas oma poega. Oma armastust poja vastu kinnitas ta järgneval moel: 1) kinkis talle kuue. Sel viisil kinnitas ta poja staatust. Jumal ei näe Sinu nõrkusi vaid riietatuna Kristuse õigsusesse. (vt 2 Kr 5, 18-19) 2) andis talle sõrmuse. Sellel oli perekonna sümbol, mis andis pojale õiguse isa nimel tehinguid teha. 3) andis talle jalanõud. Teenijad ei kandnud jalanõusid, see õigus oli vaid pereliikmetel. Poeg arvas koju pöördudes, et ta saab kõige paremal juhul teenijate nurgakeses olla. Tema isa aga tegi ta taas täieõiguslikuks perekonnaliikmeks. 4) korraldades talle peo. Tol ajal korraldati isale vastuhakanud ja kodust lahkunud lastele häbistamine, mis tähendas, et nad ei tohtinud enam koju tagasi tulla. See isa aga korraldas pojale peo! Jeesus võttis meie häbi. „Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.“ (2 Kr 5,21) Sõna tänaseks päevaks on – tule Jumala juurde tagasi.
4 Mo 27-29 Mk 8:27-38 Ps 62 Õp 11:15
