“Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus…” 1. Peetruse 4:8
Üksmeele saavutamise nimel tegutsedes pea meeles järgnevat. 1. Vaata oma motiivid üle. Üksnes Jumal teab inimese südames peituvaid motiive ning üksnes Jumal sobib nende üle kohut mõistma. “Sest kes inimestest teab inimese mõtteid peale inimese vaimu, kes temas on?” (1Kr 2:11). Me oleme välistele asjadele orienteeritud: “…inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.” (1Sm 16:7). Inimeste teod ei ole tingimata need, mis sunnivad meid nende üle kohut mõistma, vaid hoopis see, mida me nende tegude kohta ütleme. Me oleme nobedad teistele negatiivseid motiive omistama, öeldes: “Ta tahtis mulle haiget teha. Ta on isekas. Ta ei arvesta kunagi teistega.” Rooma kogudus õõnestas üksmeelt, vaieldes väliste asjade üle ning Paulus tuletas neile meelde, et kuigi nende käitumine on vastuoluline, on nende motiivid siiski sarnased. “Kes arvestab teatavat päeva, arvestab seda Issandale; kes sööb, sööb Issandale, sest ta tänab Jumalat, ja kes ei söö, jätab söömata Issandale ja tänab Jumalat.” (Rm 14:6). Üksmeel ei sõltu välisest kooskõlast, vaid mõistvast südamest! 2. Vaata üle, missugust mõju Sa teistele avaldad. Me ütleme: “Seni, kuni ma Pühakirja ei vääna, pole see kellegi asi peale minu!” Kuid see pole nii! Sa võid küll järgida üht lõiku Pühakirjast, kuid väänata Pühakirja kui tervikut. Paulus sõnas: “Öeldakse: “Kõik on lubatud!” – Siiski kõigest ei ole kasu.” (1Kr 10:23). Jah, Sa võid teha, mis tahad, kuid kokkuvõttes võib see kellelegi teisele haiget teha. Jumala seadus on Sinu õigustest kõrgem, Tema seadus on armastuse seadus! Tema on öelnud: “Vaadake aga, et see teie meelevald kuidagi ei saaks komistuseks nõrkadele!” (1Kr 8:9). Mida meil siis teha tuleks? Meil tuleb juhinduda järgmistest sõnadest: “…ega tee midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast…” (Fl 2:3).
Piiblisalmid tänaseks: 1. Ajaraamat 13-16; Roomlastele 2




