Unistuste tapjad II

„Aabraham uskus, kui lootus näis lootusetu, et ta saab paljude rahvaste isaks.” (Rm 4,18)
Teine unistuste tapja on pettumus. Pettumus on auk ootuse ja tegelikkuse vahel ning suure tõenäosusega oled seda tundnud. Sul on kindlasti täitumata soove ja purunenud lootusi. Kirjanik Mark Twain on öelnud: „Peame olema tähelepanelikud, et ei võtaks kogemusest vaid tarkust. Kui seal peatume, oleme kui kass, kes istub tulisele ahjule. Ta ei istu küll enam kunagi tulisele, mis on ju hea, kuid ta ei istu ka enam kunagi külmale ahjule.” Kui miski läheb valesti, ütleme, et me ei tee seda kunagi. See pole õige otsus. Läbikukkumise kogemine on edu hind. Võib juhtuda, et sellega tuleb korduvalt silmitsi seista, kuid unistuse täitmise teel olles tuleb sellest läbi minna. Aabrahamist pidi saama rahvaste isa. Enne Iisaki sündi muutus ta aga kannatamatuks ning sai Ismaeli, tekitades selle otsusega edasiseks eluks keerulise olukorra. Ometi uskus ta Jumala antud unistust edasi. Piiblis on kirjas: „Ta ei kahelnud Jumala tõotuses uskmatuna, vaid sai vägevaks usus, ülistades Jumalat ja olles täiesti veendunud, et Jumal on vägev ka täitma seda, mida on tõotanud.” (Rm 4, 20-21) Pane tähele, et ta sai vägevaks usus. Usku tuleb tugevdada iga päev Jumala Sõna lugemise ja palvega, Jumala headusest mõtlemisega ning endale tuleb meelde tuletada, et mitte miski pole Jumala jaoks liiga raske (vt Jr 32,17).