Unistuste tapjad IV

„Temas on teistsugune vaim.” (4. Ms 14,24)
Kaaleb oli märkimisväärne. Tal ei olnud pensioniplaani ega kiiktooli. Kaheksakümne viie aastaselt unistas ta oma isiklikust mäest Tõotatud Maal. See, et seal hiiglased elasid, ei heidutanud teda. Kui inimesed tema ümber hiiglasi nägid ja seetõttu taganeda tahtsid, siis pööras Kaaleb pilgu Jumala poole ja ütles: „Nad on meile parajaks palaks: nende kaitsja on nad maha jätnud, aga Issand on meiega! Ärge kartke neid!” (4. Ms 14,9) Pane tähele, et ta ütles paras pala. Usus kasvades toitud sellest, mis vaenlane Su teele viskab ning muutud seeläbi tugevamaks. Jumal ütles, et „oma sulase Kaalebi viin ma sellele maale, kus ta on käinud, ja tema sugu pärib selle, sellepärast et temas on teistsugune vaim ja tema on kõiges mulle järgnenud!” (4. Ms 14,24) Pane tähele, et Kaalebil oli teistsugune vaim. Just see toob meid järgmise unistustetapja juurde, milleks on enesekindluse puudus. Unistused on haprad. Päris värskena on nad kõige suuremas ohus. Näiteks siis, kui Sinule kallid inimesed neid ei hinda ning kui eelmiste võitude rida on lühike ega paku enesekindluse tuge. Just sellistel hetkedel tuleb Jumalat tunda ning temaga suhtes olla. „Rahvas, kes tunneb oma Jumalat, jääb kindlaks ja tegutseb.” (Tn 11,32) Tegutsemine viitab sellele, et Jumal näitab, juhib ja pakub võimalusi ka kõige keerulisemates olukordades.

Reklaam

  • STP Arhiiv


  • Nüüd saab meid toetada ka Paypal'i kaudu.


  • Kommenteeri saadet