Mina olen Issand, su ravija.” (2. Moosese raamat 15,26)
Miks ei saa kõik haiged, kelle eest palvetatakse, terveks? Me ei tea vastust ja Jumal ei ütle seda meile. Me teame, et kahtlus ja uskmatus võivad tema imelist jõudu meie elus takistada. Jeesuse kodulinna tagasipöördumise kohta loeme Piiblist järgnevat: „Ta ei teinud seal kuigi palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast.” (Mt 13,58) Ometi on tervenemise juures aspekte, millest me kunagi lõpuni aru ei saa. Paulus kirjutas: „Trofimose pidin aga jätma haigena Mileetosesse.” (2 Tm 4,20) Miks ei palvetanud Paulus, kes oma palvega surnuid üles oli äratanud, oma sõbra eest, vaid jättis ta maha? On asju, mida me Jumala kohta ei tea, kuid teame ühte: „Mina olen Issand, su ravija.” (2. Ms 15,26) Kuna Jumal on öelnud, et „Mina, Issand, ei ole ennast muutnud” (Ml 3,6) ning „Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti” (Hb 13,8), võime me julgesti tema ette minna ja tema Sõna põhjal tervenemist paluda. Üks viimaseid lauseid, mis Jeesus ütles, oli: „Kuid uskujaid saadavad sellised tunnustähed: haiged, kellele nad panevad käed peale, saavad terveks.” (Mk 16, 17-18) Kas usud, et Jumal ka täna inimesi terveks teeb? Kui jah, siis kuuletu järgmisele kirjakohale: „Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu kogudusevanemad enese juurde ja need palvetagu tema kohal teda õliga võides Issanda nimel. Ja usupalve päästab tõbise ja Issand tõstab ta üles ja kui ta on pattu teinud, siis antakse talle andeks.” (Jk, 5, 14-15) Sõna tänaseks päevaks on – usu, et Jumal ravib Sind.
Lk 6:27-36 1Mo 23:1-9 Rm 12:14-21
