„See, mis minuga on toimunud, on evangeeliumile tulnud pigem kasuks.“ (Filiplastele 1, 12)
Veidi aega enne hukkamist kirjutas Paulus: „Vennad, ma tahan, et te teaksite: see, mis minuga on toimunud, on evangeeliumile tulnud pigem kasuks, nii et kogu kohtukojale ja kõigile muudele on saanud avalikuks, et ma olen vangis Kristuse pärast. Enamik vendi Issandas on söandanud mu vangipõlve tõttu hakata veel suurema julgusega ja kartmatumalt rääkima Jumala sõna.“ (Fl 1, 12-14) Hiljem kirjutas ta: „Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! (Fl 4,4) Pauluse suhtumine oli positiivne. Ta ei saanud oma ümbritsevat kontrollida, kuid valis suhtumise, mis ta sellest üle aitas. Dr Martin Lloyd-Jones on öelnud: „Kas oled tähele pannud, suure osa sinu kurvastusest elus põhjustab see, et kuulad ennast rääkimas, mitte ei räägi endale?“ Kas ütled endale uusi inimesi kohates, et nad veavad Sind alt? Kas uute võimaluste lävel ütleb hääleke Sinu sees, et kukud nagunii läbi? Kord pargis jalutades astus mees noorte pesapallimängu vaatama. Ta küsis mänguplatsi serval seisva poisi käest, mis seis on. „Kaheksateist null, meie kahjuks,“ oli vastus. „Oi,“ ütles mees selle peale „siis olete ilmselt julguse kaotanud.“ „Julguse kaotanud? Miks me peaksime julguse kaotama?“ küsis poiss selle peale. „Mäng ju alles kestab.“ Teisisõnu on küsimus suhtumises! Piibli viimane lause on: „Issanda Jeesuse arm olgu kõikidega! Aamen.“ (Ilm 22, 21) Usu – Jumal annab Sulle armu sellega hakkama saamiseks!
2Aj 12-15 Jh 11:28-37 Ps 50 Õp 26:27-28
