„Aga häda sellele, kes üksik on, kui ta langeb, ega ole teist, kes ta üles tõstaks!” (Koguja 4,10)
Jumalal pole kunagi plaanis olnud, et me üksi oleme. Meil kõigil on aeg-ajalt julgustust tarvis, kuid tuleb ettevaatlik olla, kelle käest seda otsida. 1) ära pöördu kellegi poole, kelle jaoks Sinu probleem liiga suur on. Oma olukorda jagades võid saada lühiajalise lohutuse, kuid mis siis, kui teine on selle kandmiseks liiga nõrk? Jeesus ütles: „Kes iganes on püüniseks kellele tahes neist pisikestest minusse uskujaist, sellele oleks parem, et talle veskikivi kaela riputataks ja ta uputataks mere sügavusse.” (Mt 18,6) 2) võid pöörduda hea sõbra poole, kes on vaimselt küps. Piiblis on kirjas: „Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend.” (Õp 17,17) Pead aga olema kindel, et ta tõesti on Sinu sõber. Peetrus kirjutas: „Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus, sest „armastus katab kinni pattude hulga.”” (1 Pt 4,8) Keegi, kes Sind tõesti armastab, palvetab Su eest ja seisab Su kõrval kuni võiduka lõpuni. Ning kui oled valel teel, ei kata nad Su patte ega vabanda välja, vaid kutsuvad vastutust kandma. 3) pöördu võimalusel vaimse isa poole. Paulus ütles: „kui teil oleks ka kümme tuhat kasvatajat Kristuses, ometi ei ole teil mitut isa.” (1 Kr 4,15) Hea isa korrigeerib Sind, kuid ei mõista hukka. Ta ei kaota lootust ja hindab Sind Su parimate võimete kohaselt. Eksimustes kinni olemise asemel suunab ta pilgu Su võimetele ning töötab Sinuga edasi. Palu Jumala käest endale vaimset isa ning hoia temaga kontakti.
1Mo 17-19 Mt 19:1-14 Ps 66:1-12 Õp 6:20-22
