„Lähme Issanda kotta!” (Psalmid 122,1)
Laulik ütles: „Ma rõõmustasin, kui mulle öeldi: „Lähme Issanda kotta!”“ (Ps 122,1) Kas Sina tunned sama? Kui ei, siis miks mitte? Paulus kirjutas: „Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed, ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise. Tema, kelles kogu hoone kokkuliidetuna kasvab pühaks templiks Issandas ja kelles teidki üheskoos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus.“ (Ef 2, 19-22) Vahel pead olema palves kahekesi koos Jumalaga, mõnikord tuleb seda teha aga koos teistega. Kui inimesed, kelles Jumal elab, kokku saavad ja ülistavad, õpivad, õpetavad, teenivad ja julgustavad, siis näitab Jumal end võimsal viisil. Tema ligiolus, tema Sõna lugedes ja koos teiste kristlastega aega veetes kasvad vaimus. Iga kord, kui Kristuse liikmed kokku kogud, siis tead, et oled võitja poole peal. Üksi midagi tähistada on raske. Tähistamiseks kutsume tavaliselt teisi ka, kas pole? Jeesus on ristil saadud võidu üle nii rõõmus, et kutsub meid igal pühapäeval seda tähistama. Nii tähistamine kui vaimne kasv on grupitöö.
Hs 46-48 Lk 21:25-38 Ps 78:40-55 Õp 20:22-24
