„Issand Jumal on mulle andnud õpetatud keele.” (Jesaja 50,4)
Jesaja kirjutas: „Issand Jumal on mulle andnud õpetatud keele, et ma oskaksin vastata väsinule, virgutada teda sõnaga. Ta äratab igal hommikul, ta äratab mu kõrva, et ma kuuleksin õpilaste kombel.” (Js 50,4) Olgem ausad – kui ütleksid inimestele iga oma mõtte, siis teeksid neile haiget või nad jätaksid Su maha. Meil on oma privaatsed küljed. Küpsus tähedab, et Sa ei ütle kõike, mida mõtled. Paljud Sinu mõtted ei ole korralikult läbi mõeldud. Just seepärast pead paluma Jumalalt õpetatud keelt. Loe hoolikalt järgnevaid kirjakohti: „Kes valvab oma suud, hoiab oma hinge, aga huulte ammuliajajat tabab hukatus.” (Õp 13,3) „Kes valvab oma suud ja keelt, hoiab oma hinge hädade eest.” (Õp 21,23) „ Kui keegi arvab end Jumalat teenivat, oma keelt aga ei ohjelda, siis ta petab oma südant. Selline jumalateenistus on tühine.” (Jk 1,26) Keel võib meid kahel viisil ohtu seada: 1) kui oleme vihased. Emotsionaalsed vihapursked toovad endaga kaasa haiget tegevaid kommentaare, mida hiljem kahetseme. 2) kui oleme väsinud. Väsimus alandab valvsust ning just siis libisevad mõttetud kommentaarid kiiremini välja. Oota alati suu avamisega, kuni suudad rahulikult mõelda. Paulus kirjutas: „Teie kõne olgu alati armu sees, soolaga maitsestatud, et te teaksite, kuidas teil tuleb igaühele kosta.” (Kl 4,6) Mida sool teeb? See maitsestab, säilitab, puhastab ja tervendab. Just sellised peaksid Sinu sõnad olema.
Ji 1-4 Mt 23:23-39 Ps 19 Õp 8:6-7
