Hetkel eetris:
Päevasild

Jõulude sõnum

ChristmasStarMe nimetame Eestimaad Maarjamaaks. Ka lätlased, leedukad, poolakad ja grusiinid väidavad, et nende maa on pühendatud neitsi Maarjale. Kui grusiinid saavad ristiusu vastuvõtmise daatumiks märkida neljanda sajandi, siis eestlased võivad samassekultuuriruumi astuda grusiinidest 8 sajandit hiljem.

Täpselt sama palju sajandeid, kui me nüüd oleme selles ühiste kristlike väärtustega ruumis võinud juba olla – ristiusk on eestlasi ühendav, selles usus on juurdunud meie põlvkonnad . Me vaatame tagasi sellele seosele, mis on meil Euroopa ajalooga ja küsime, mis on meie tänapäevased väljakutsed – need on kristlikud väärtused, mis väljenduvad meie kuulutuses kui ka meie tegevuses – olgu see muusikategevus, haridus ja koolid, meie kunst, ajalugu, arhitektuur – kõige väärtuslikum osa keskaegsest arhitektuurist on ju meie vanad kirikud, need kõnelevad seda  uut sõnumit, mis kunagi ei vanane, mida Maarja ütles kord: “Tehke nii nagu minu poeg teile ütleb”.

Ajakirjanduses on teiste hulgas ka teoloogid seadnud küsimärke daatumi suhtes, miks me just nüüd, selle aasta ussimaarjapäeval, 8.septembril, Maarja sündimise päeval, seda Maarjamaa 800 aasta pühitsemist alustati. On kõlanud kahtlusavaldusi konkreetse aastaarvu suhtes. On küsitud ka, miks me üldse peame sellist tähtpäeva meeles pidama.

Elame ju kaasajal, meil on nii palju erinevaid probleeme. Ärevus ärevuse otsa. Küll Lähis-Idas, Ukrainas ja mujalgi. Ka meis endis. Rahu sooviksime kindlasti kõik. Kes ülemaailmset, kes oma riigi ja rahvale, ka iseendale. Rahu südamesse.
Oleme kindlasti lugenud või kuulnud, et südamerahu annab tervise, edu ja õnnelikkuse. See kõik tuleb rahust, mis südames. Südamesse jõuab rahu sama soovituse põhjal, mida Maarja on öelnud: ,,Tehke nii nagu mu poeg teile ütleb!“

Me võime olla uhked paljude asjade üle, uhked kättevõidetud inimõiguste ja vabaduste üle. Me võime küsida, mida peaksime tegema, et asjad oleksid paremini. Vastuseks saame tavaliselt loetelu käitumisreegleid, norme, eeskirju ja seadusi. Kõik käitumisnormid on kokku võetud ainsas ellujäämise tarkuses, see on, mida Poeg on meile öelnud: “Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka teie nendele.” (Mt 7:12).

Küsimus on ikka meis endis. Meie ühine eesmärk on enamikule selge. Me ei peaks mõõtma enda ja teiste tegusid ainult seadusesätete valguses. Palju olulisem – ja see on jõulupühade küsimus,  – on Jumala küsimus meile: Milline on õige inimene? Mis on meie südames? Mis on meie usu ja elamise mõte? Kas me oleme võtnud omaks elust ja ligimesest hoolimise seaduse, armastuse ja ühise vastutuse seaduse?

Maarjaaasta 800 avamisel ütles EELK Läänemaa praost Tiit Salumäe: “1215. aastal kuulutas paavst Innocentius Eesti ja Liivimaa Maarjamaaks, andis neitsi Maarja kaitse alla ja  lubas selle maa pärast  palvetada. Need  palved on saatnud meid kõik need aastasajad ja riigiikorrad, mis  on tulnud ja läinud. Selle teemaasta puhul tahame  rõhutada  – meie vastutus meie maa  ja Jumala töö pärast siin ei muutu aegades ega sajandites. See on seesama, mida neitsi Maarja ütles: “Tehke nii nagu minu armas poeg on teile öelnud!”. Olgu tegus aasta vaadates tagasi meie väärikale ajaloole ja vaadates edasi jumala suurtele tõotustele!“

Maarjapäevi on Eestimaal tähistatud läbi sajandite. Need on kinnistunud rahvakalendrisse ja on tavaliselt ka nn naistepühad.  Miks rõhutavad kalendrikirjutajad nendel maarjapühadel just naiste tegevusi? Küllap on maskuliinne maailm vajanud hetki, mil märgata naisi, kodusoojuse loojaid, eluandjad, emasid, kes askeldavad igapäevastes toimetustes, luues õnnelikkust, turvalisust, soojust – tihti  ise varjule jäädes. Meisse on juurdunud arusaam, et nii peabki, sest kodusoojus sünnib läbi armastuse, just nii nagu Maarja on soovitanud: ,,Tehke nii nagu minu armas poeg teile on ütelnud!“.

Jõuluaeg ei ole otseselt kirikukalendris maarjapäevaga seotud. Meie tähelepanu on pööratud sündinud Jeesusele, kellest saab õnnistegija, kes päästab oma rahva nende pattudest. Inglid kuulutavad karjastele, tähetargad Hommikumaalt tõttavad tervitama. Fookusesse tõuseb Jeesus, Jumala Poeg. Kes võib meile ka tänasel päeval anda sisemise rahu ja tasakaalu, mis võimaldab meil oma igapäevastes toimetustes rõõmsaks jääda, ligimest armastada nagu iseennast ja ärevatest aegadest kindlalt läbi minna. Jumala Poeg on Maarja kätel. Me igatseme  headust, valgust, soojust nii isiklikesse suhetesse kui maailmale üldiselt.

Jõulude sõnum on meeldetuletus, et meie käeulatuses on see, mis on jumalik, mis on püha ja puhas, mis on ehe ja ilus ning mis otsib meis vastukaja. Maarjaaasta 800 tähistamine kestab järgmise sügiseni. Järgigem siis Maarja soovitust: ,,Tehke nii nagu minu armas poeg on teile öelnud!“!

Helle Aan
peatoimetaja
09283476

Reklaam