2017. aastal möödub 100 aastat Eesti kirikukorraldusse suuri muutusi
toonud esimesest kirikukongressist. 1917. aasta 31. mail ja 1. juunil
sõnastati Tartus Eesti vaba rahvakiriku idee. Seda sündmust, aga ka 500
aasta möödumist luterliku reformatsiooni algusest, tähistati sel reedel ja
laupäeval Tartus kirikukongressiga.
Kongressil esinesid ettekannetega Euroopa Kirikute Konverentsi
peasekretär isa Heikki Huttunen, EELK peapiiskop Urmas Viilma, professor
Tarmo Soomere ja professor Margit Sutrop. Kongressi raames toimusid
vaimulike, kirikumuusikute ning koguduste juhatuste esimeeste konverentsid.
Kongressil võeti vastu avaldus kiriku rollist Eesti ühiskonnas, esitleti
reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud tervikasja (ümbrik ja postmark)
ning kirjutati alla EELK ja Soome Evangeelse Luterliku Kiriku
koostöölepingule. Oma tervitused ja õnnitlused EELK-le tema sajanda
sünnipäeva puhul olid saatnud või toonud mitmed kiriku- ja riigitegelased
Eestist ja välismaalt.
Kirikukongressil anti üle ka tänavuaastased Eesti Evangeelse Luterliku
Kiriku autasud ja tunnustused. EELK I järgu teeneteristi laureaadid on
Euroopa Komisjoni asepresident, Tartu Pauluse koguduse toetaja Andrus Ansip
ning Ungari Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tamás Fabiny. EELK II järgu
teeneteist anti poliitik Mart Laarile ja vaimulik Gustav Peeter Piirile.
EELK III järgu teeneteristi laureaate on sel aastal 19. Välja anti ka 10
EELK koostöömedalit, 2 EELK teeneteristi tunnustusmärki ja 49 EELK aukirja.
Aasta vaimuliku tiitli pälvis Palamuse hooldajaõpetaja Urmas Oras ning
aasta juhatuse esimehe tiitel omistati EELK Haapsalu Püha Johannese
koguduse juhatuse esimehele, EELK Kirikogu saadikule ja Lääne praostkonna
nõukogu liikmele Madis Küttile. Aasta kirikumuusik on Anna Humal,
lastetöötegija Urve Ploomi, noorsootöö tegija Linda Sakala ning
diakooniatöötajad Triin Simson ja Elvi Kukk. EELK meediapreemia pälvis sel
aastal Anu Raud. Tunnustatute täielik nimekiri on avaldatud kiriku
koduleheküljel.
Kristlik kirik jõudis Eestisse esimesel aastatuhandel. Kogudustevõrgu
rajamine algas vastuoluliste arengute käigus ligikaudu kaheksa sajandit
tagasi. 16. sajandil jõudis Eesti aladele luterlik reformatsioon ja
sajandeid kuulus rahvastiku enamus luterlikku kirikusse. Usulise kooselu ja
kirikliku elukorralduse kujundamise eest vastutasid aga üksnes tühise
vähemuse moodustavad maaisandad. Vene keisririigis oli riigikirikuks
õigeusu kirik ja luterlus üks nn sallitud religioonidest, mis oli
riiklikult allutatud ministeeriumile Peterburis. 1917. aastal toimunud
Eesti esimesel kirikukongressil otsustati reorganiseerida siinsete alade
luterlik kirik vabaks rahvakirikuks. Sellest sündmusest sai Eesti
Evangeelse Luterliku Kiriku sünnipäev.
EELK pressiteade
