TÄNAPÄEVA UUS TREND
Tänapäeva uus trend, mis enam ja enam kogub populaarsust, on paastumine. Erinevalt kirikukalendris märgitud aegadest, valivad paastust huvitatud ajad paastumiseks vastavalt oma soovile. Paastuga tegelevad spetsialistid ütlevad, et paastu võib pidada millal tahes, kuid kõige soovitatavam on see siiski puhkuse ajal. Soovitavalt soojal aastaajal – siis on paastuga kahjuks alatihti kaasnevat pidevat külmatunnet kergem taluda. Sageli arvatakse, et paastumine on toidust loobumine kehakaalu vähendamiseks. Kas see on nii ?
Alljärgnevalt noppeid mitmetelt toitumisspetsialistidelt.
„Ühest vastust paastumise kasulikkusele-kahjulikkusele anda ei saa ja suhteliselt raske on vastata, kas see on kasulik või kahjulik,” ütleb portaali Powerman toitumiskonsultant Karl Saar.
“Rida teadusuuringuid lubab eeldada, et teatud juhtudel võib pikaajaline 0-dieet ehk paast omada positiivset toimet. Küsimus on selles, mis puhul on see näidustatud ja mis puhul mitte. Ilma adressaadita paast on minu arvates väga kahtlane ja avantüristlik ettevõtmine. Mis puudutab väidet, et paast “puhastab” organismi, siis siiani pole mul õnnestunud tutvuda ühegi tõsiselt võetava väidete kogumiga, mis lubaks seda tõsiselt võtta.”
„Kui inimene kogeb tänu paastumisele end energilisema ja elujõulisemana, pole tervele täiskasvanud inimesele paastuks mitte mingeid vastunäidustusi,” ütleb Helsingi Avatud Ülikooli õppejõud Eeva Voutilainen. Ta rõhutab: „Teadusuuringud ei tõesta väiteid, nagu puhastaks paastumine keha nn mürkidest. Muidugi väljutatakse kehast paastu ajal neid paljuräägitud šlakke, kuid neid eraldub kehast ka väljaheidete, higi ja isegi hingamisega.”
“Paastu mõju organismile on siiski ühekordne. Kui inimese elustiil ei muutu, tulevad kaotatud kilod kahekordse kiirusega tagasi,” hoiatab ta.
„Ülekaalulisel inimesel on organismis rohkelt liigset rasva ja ka vere rasvasisaldus kõrge. Paastumisega võib sellest liigsest rasvast vabaneda. Paastu ajal on inimese ainevahetus valikuline: organism võtab energiat vere ja sidekudede liigsetest rasvadest ja proteiinivarudest. Organismile esmatähtsad koed, nagu aju- ja närvirakud, süda ja siseelundid säästetakse“, ütleb toitumisterapeut Jouko Pursiainen.
Samas tõdevad nii Pursiainen kui ka Voutilainen: lühiajaline, kuni nädal kestev paastumine keha lihasmassi märkimisväärselt ei kahanda. Müüt on ka see, nagu oleks paastupidamine hea meetod kaalulangetamiseks: paastuaegsest kehakaalu langusest tuleb vaid kolmandik liigse rasva kaotuse arvelt, ülejäänud kaks kolmandiku jääb vedeliku- ja lihasmassi kaotuse arvele. Paastu ajal kaotabki keha märkimisväärses koguses vedelikku, sest organismi talletuv süsivesinik glükogeen seob põledes palju vedelikku.
„Paastumine on aja mahavõtmise ja enese taastamise aeg. Vaimne puhastumine on paastumise juures kõige olulisem,” kinnitab taimeterapeut Mercedes Merimaa.
„Kui saame paastudes hingelise ja emotsionaalse tasakaalu tagasi, reguleerub organismis ka kõik muu. See ei ole paastumine, kui nälgid ja oled samal ajal hingeliselt traumeeritud oma tühja kõhu tundest. Näljakannatamine on vastuolus paastu algideega. Mida rohkem end psühholoogiliselt traumeerime, seda kehvem on tulemus.” selgitab Merimaa.
Osaliselt kasutatud materjale Kaire Kenki artiklist http://toidutare.ee/toidust/toit_kui_ravim/DC1B/
Kuula lisaks saateid sarjast Ole terve!
