Paastumine õigeusu ja katoliku kirikus
Tänapäeval pööratakse paastumisele kõige rohkem tähelepanu õigeusu ja katoliku kirikus. Suur paast algab tuhkapäeval, päev pärast vastlapäeva, ning kestab esimese ülestõusmispühani. Paastu ajal välditakse liha-, piima- ja munatoite. Katoliiklikus maailmas on täielikud paastupäevad tuhkapäev (paastuperioodi esimene päev) ja suur reede. Neil päevadel ei sööda üldse, või kui, siis ainult vett ja leiba.
Kõik kolmapäevad ja reeded liha ning piimata
Miks on paast õigeusu kirikus nii tähtsal kohal? „Vene ühiskonnas on aastasadu olnud kloostrielu mõju väga tugev ning ilmalik maailm paljud kloostrielureeglid üle võtnud. Meile, Eestimaa õigeusklikele on suure paastu ajal kala lubatud vaid palmipuudepühal ja paastumaarjapäeval,“ selgitab Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku preester Mattias Palli.
Paast luterlikus kirikus
Nüüdisaegne Eesti Evangeelne Luterlik Kirik suhtub paastutraditsiooni leebemalt, säilitades vaid reedese kohustusliku täispaastu ning lihast ja piimatoodetest loobumise muudel paastupäevadel.
Küsimus pole mitte niivõrd menüüs, kui sisemises hoiakus. Paastuaja tegelik mõte on enese igapäevaharjumuste, ka mõttetult pillava ning luksusliku elu piiramine teiste aitamise nimel. Paastu-ajaks võib loobuda ka muust kui teatud toitudest. Näiteks suitsetamisest, telerivaatamisest, hilisest ärkamisest, kõikvõimalikest pisinõrkustest.
„Katoliku kirikus praktiseeritavad reedesed lihavabad päevad, mida nimetatakse abstinentsiks, (ld k paast, omakasupüüdmatus) on meditsiini seisukohalt igati tervitatavad,“ ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla arst-pastor Jüri Raudsepp. „Me ei tohi unustada, et meie seedetegevus kulgeb eellastelt päritud igivanade füsioloogiaseaduste alusel ajast, kui inimesel polnud võimalik iga päev toitu leida ja ta pidi paastuma. Need olid seedetegevusele vajalikud puhkehetked. Seda silmas pidades näivad kiriklikud paastukorrad arvestavat meie seedeelundite füsioloogiaga,“ lisab ta.
Raudsepa väidet kinnitab ka preester Mattias Palli: „On küll avaldatud kahtlust, nagu võiks inimesel seitsmenädalase paastu ajal tekkida valkude defitsiit, kuid mina seda ei usu. Õigeuskliku paastuaegne menüü on toitev ja täisväärtuslik – päevalilleõli, aedvili, seened, tangained. Ja muidugi leib. Vene köögi paastutoitudega tasuks igal huvilisel lähemalt tutvust teha. Pealegi on ilmalik meditsiin mõõduka paastu kolesterooli alandava toime juba ammu tõestanud.“
Artiklis on kasutatud materjali www.hkhk.edu.ee/usundid/Paastumine_kristluses.doc
Kuula ka saadet kirikurahva paastust ja paastumisetähendusest. Eetris 14.03.2018. kell 22.00 sarjas ,,Mõttekoda”. Stuudios EELK Tallinna Jaani koguduse diakon Annely Neame ja toimetaja Helle Aan.
